Kuna allapanu on asi mida kõikidel linnupidajatel vaja läheb siis peab enne allapanu muretsemist endalt küsima paar küsimust:
Kui palju ma olen nõus allapanu eest tasuma (kg hind ja kulu m2 kohta)?
Kui palju on mul aega ja kui tihti tahan allapanu vahetada?
Mida saan teha kasutatud allapanuga?
Milline allapanu sobib minu lindude vajaduste ja elukommetega kõige paremini?
Osadele küsimustele vastan siin artiklis, teistele saad vastuseid leida siit. Artikli lõpust leiad kiire ülevaatliku tabeli erinevate allapanu liikide ja nende kulu ning plusside ja miinuste kohta.
Mis on üldse kanade, partide, hanede ja teiste kodulindude jaoks allapanu? Allapanu kirjeldatakse kui mistahes pudedat materjali mis laseb kanadel rahuldada oma etoloogilisi vajadusi.
Euroopa Paralmendi ja Nõukogu mahepõllumajandusliku tootmise määruse alusel peab kõikide kodulinnukasvatuses kasutatavate hoonete vähemalt kolmandik põrandapinnast olema jäik, st mitte rest- või võrkpõrand, ning kaetud õlgedest, puulaastudest, liivast või turbast allapanuga.
Igal allapanul on oma head ja vead. Iga linnupidaja peab kaaluma, milline nendest on just tema vajadusi kõige paremini rahuldav allapanu. Odavamad allapanud säästavad raha, kuid nõuavad rohkem linnupidaja aega ja tihedamat väljavahetamist. Kallim allapanu kestab kauem ning säästab linnupidaja aega.
Enamik lindlas allapanuna kasutatavaid materjale kuuluvad mullaparandusainete nimekirja ehk siis peale kanala puhastamist on nendest väga lihtne lahti saada. Lihtsalt tõsta määrdunud allapanu kompostihunnikusse tahenema ja settima, ning hiljem aiamaale või põllule.
Allapanu all võiks põranda kõigepealt katta värskelt kustutatud lubja kihiga, kus lupja kulub umbes 0,5 kg 1 m2 põrandapinna kohta. Kui lubjaga mässata ei soovi siis peaks allapanu alla raputama niiskuse imamiseks ja putukatega võitlemiseks Gurlite pulbrit ning bakterite, seente ja viirustega võitlemiseks Stalosan F pulbrit. Neid kahte võib toimeainetest lähtuvalt hästi koos kasutada. Allapanukihi paksus kanalas võiks olla 15-20 cm.
Eestis on saadaval üllatavalt suur valik erinevaid allapanusid: höövellaastu, saepuru, puidugraanul, põhku, linapõhku, heina, liiva, mulda, turvast, põhupelletit, heinapelletit, purustatud põhugraanuleid ja kanepiallapanu. Osa nimekirjas olevatest allapanudest on kahjuks saadaval ainult hulgimüügis ning väheste lindudega hobikasvatajale sobimatu müügikogusega, samas võib naabriga alati koguse ju kahepeale tellida.
Siin kirjatükis ei puuduta ma Eestis mittesaadaolevaid allapanusid nagu purustatud mandlikoored, teatud puu liikide (näiteks kookose) kiulistest koortest valmistatud allapanu ja papp pakenditest valmistatud allapanu.
Saepuru ja höövellaast
Höövellaast ja saepuru on küllaltki levinud just hea kättesaadavuse tõttu. Höövellaastu hind on hetkel (september 2025) 0,83 EUR/kg kohta (Höövellaast Ait24). Kana kohta kulub aastas keskmiselt umbes 9 kg saepuru või höövellaaste. Eestis müüb veel Millamore neutraalse Ph-ga pehmet haavapuidust laastuallapanu 0,53 EUR/kg mis sobib eriti hästi väikestele kääbuskanade jalgadele nagu Chabo ja Sebright.
Höövellaast (umbes 100% oma kaalust) on niiskusimamises tublil kolmandal positsioonil ja kanepiallapanu (400-500%) ja põhupelleti (300%) järel.
Saepuru ja höövellaast tolmavad palju ning niiske saepuru külmub külmade talvedega jääkamakaks, mis toodab kanalasse lisa niiskust ja hoiab põranda külma, sellepärast peab kasutatav saepuru olema kuiv. Saepuru on peenike, laast aga suurem ja õhulisem. Mõlemat kasutatakse kanade allapanuna, aga omadused on veidi erinevad.
Samas kanadele meeldib väga värskes höövellaastus siblida ning isegi tolmuvanne võtta.
Höövellaastu Eestis müüb näiteks Ait24, Varuosameister OÜ ja Hansashop ning hulgi müüb Biohansa.
Jana Lebedeva preili saepurukotis mõnulemas
/--/ Saepuru, mis lisaks vaikudele, vahadele ja tärpentinile laguneb mullas väga aeglaselt, tarbib pikema aja jooksul niigi kesiseid lämmastikuvarusid. /--/ Enamiku kultuurtaimede jaoks on toitumiskeskkond soodsaim, kui pH on neutraalne või nõrgalt happeline pH 5,5...7 . Erandiks on hapulembesed taimed. Kasvupinnase pH mõjutab tema mikrobioloogilist aktiivsust ning sellega ka struktuuri välja kujunemist. Enamiku kasulike bakterite toimimiseks sobiv pH vahemik on 6...7,5. Liigne happesus mõjub kahjulikult paljudele mikroorganismidele. Kasulike mikroorganismide asemel hakkavad happelises keskkonnas arenema mitmed haigusetekitajad ning roisubakterid. Samas langeb mikroorganismide aktiivsus ka aluselises keskkonnas. /--/
Fotol on Hõbemäe hõbedane preili saelaastul.
Sellest järelduvalt saab happelist allapanu nagu saepuru, höövellaast ja turvas kasutada ainult hapulembeste taimede jaoks. Samuti ei ole neid soovitatav panna otse kompostihunnikusse, vaid kasutatud allapanu peaks ladustama ja komposteerima eraldi hunnikus, näiteks musta kile peal. Happelisuse vähendamiseks lisage komposteerimisel iga ämbritäie allapanu kohta mõni peotäis lubiainet enne ladustamist, et tagada tekkiva komposti neutralisatsioon.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Puidugraanul
Ly Limbergi imelised kääbuskotšinid puidugraanulil
Puidugraanul ei tolma, laguneb suhteliselt kergelt ja on kemikaalide vaba.
Puidugraanul on müügis pea igas ehituspoes ja toidupoes. Kättesaadavuses on puidugraanul kindlasti esikohal siin käsitletud allapanu liikidest. Dr. Stern tootemärgi all toodetakse Eestis veel 100% kemikaalide vaba ökoloogilist puidugraanulit lemmikloomadele. Osta saab seda siit. Allapanu jaoks müüb puidugraanulit veel Biohansa 3,5 EUR/kg ja Alve kaubandus 0,3 EUR/kg. 10 m² ala kulutab umbes 1400 kg toodet aastas (Biohansa).
Puiduvill
Puiduvill on alternatiivne allapanumaterjal, mida kasutatakse kanakasvatuses mitmel pool maailmas. Uuringud on näidanud, et puidupõhised allapanud seovad niiskust hästi ja aitavad vähendada ammoniaagi teket võrreldes liiva või kestadega. See loob lindudele puhtama ja tervislikuma keskkonna ning toetab nende loomulikku käitumist, nagu nokkimine ja kaapimine.
Samas tuleb jälgida, et puiduvill ei muutuks liiga märjaks ega klombistuks, sest see võib tekitada jalaprobleeme. Kui hoida kiht piisavalt paks ja kuiv, on puiduvill väga hea, tolmuvaba ja biolagunev allapanu.
Puiduvilla loomade allapanuna müüb Eestis Biohansa umbes 3 EUR/kg kohta. (5400 L puiduvilla 30% niiskusesisaldusega kaalub hinnanguliselt ~620–930 kg sõltuvalt tegelikust tihedusest).
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Turvas
/--/ Turvas allapanuna on väga happeline ega sobi enamiku taimede väetamiseks eelnevalt neutraliseerimata; oma olemuselt on selline sõnnik külm./--/ Turba PH happelisus sõltub sellest, millisest turba kihist turvas on toodetud. Üksikpakendites aiapidaja turvas on pakendatud plastikkottidesse niiskelt. Seda sellepärast, et turba uuesti niisutamine on tükk tööd ja kuiva turbaga pole aiapidajal pea midagi ette võtta. Niiske turvas aga võib krõbedamate külmadega lindlas jäätuda (kui lindla temperatuurid langevad alla nulli) ning loodetud „küttekehast“ (turba ja lindude väljaheidete segu normaalsete lagunemisprotsesside tulemuseks on kuumkäärimine) on saanud hoopis jäätunud kamakas, mis toodab lindlasse juurde külma ja niiskust.
Peab meeles pidama, et täiesti kuiv turvas imeb niiskust halvemini kui natukene niiske turvas. Täiesti kuiva turba pinnale võib tekkida koorik kui sinna satub korraga suuremas koguses niiskust. Edasine niiskus püsib pigem turba pinnal ning ei jaotu enam ühtlaselt terve turbakihi vahel. Kanad küll üritavad seda kihti kraapida ja selles siblida, kuid mida paksemaks muutub koorik, seda raskemaks läheb kanadel.
/--/ Turba liigist ja lagunemisastmest on suurel määral sõltuvad turba peamised füüsikalised omadused (Rusanov 2016). /--/ Madalsooturba niiskuse imamis % on 500-700% ja rabaturbal hämmastavad 1000% ringis oma kaalust. Testi järgselt tõdeti, et % on nii head, kuna turvas on imekerge. Kui võrrelda koguseliselt turvast ja erinevaid mulla segusid, siis katsetamise käigus leiti, et turvas imeb umbes 3 korda rohkem niiskust kui erinevad mulla segud. 1 kg turvast imeb 10-12 kg vett. /--/ Tänu orgaaniliste hapete ja antiseptikute sisaldusele on turvas ebasoodsaks keskkonnaks putukate ja mikroorganismide arengule, kes tekitavad haigusi. Imab halva lõhnaga gaase, näiteks ammoniaaki. (Rusanov 2016)/--/
Kui osta spetsiaalselt allapanuks pakendatud turvast hulgikoguses (min umbes 6000L), siis selline turba kg hind on hulgi ostes hetkel (september 2025) 0,23 EUR/kg kohta (6000L turvast 20% niiskusega kaalub umbes 1000kg).
Allapanu turvast müüb hulgi Biohansa. Kana kohta kulub aastas umbes 12-15 kg turvast.
Turbarabade kuivendamise protsessi vaatevinklist jälgituna on turvas pigem juba ohustatud liikide kategooriasse langev allapanu ning maailmas kiirel sammul lindlatest kadumas.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Liiv ja muld
Kanade Kraami Tina tibudega liiva-mulla segus peesitamas.
Liiv on üks odavaimaid allapanu liike, kuid otseselt põhiallapanuks ei sobi, sest liiv oma olemuselt on vett läbilaskev pinnasekiht ja nii ka lindlas, kus vesi vajub läbi liiva ja jääb põranda ja liiva vahele seisma. Alumine liivakiht jääb niiske ning ülemine kuiv. Niiskes liivas võivad levima hakata bakterid ja seened ning niiske liiv külmub kiirelt.
Muld käitub allapanuna suhteliselt sarnaselt turbaga. Ta imab hästi niiskust, kui on lindlasse viidud täiesti kuivana. Kahjuks hakkavad niiskes mullas kiiresti arenema bakterid, seened ja hallitus ning külmade ilmadega võib ta külmuda. Lisaks tekitab muld oma pinnale kooriku nagu turvas.
Küll aga meeldib liiv ja muld kanadele, kes nokivad sealt lihasmakku väikseid kivikesi ning kes hea meelega võtavad nendes supel- ehk tolmuvanne ja puhastavad sulestikku. Liiva ja mulda on pärast kasutamist lihtne ladustada kompostihunnikusse.
Oma olemuselt on need neutraalse PHga (mulla neutraalsus oleneb sellest, kas kasutati neutraalset, aluselist või happelist mulda). Liiv ja muld segatuna koos tuha ja putukate mehaanilise tõrjepulbriga on ideaalsed tolmuvanni koostisosad mis aitavad kanadel võidelda soovimatute eksoputukatega nagu lestad ja väivid, isegi kui põhiallapanuks on nad Eesti tingimustes sügis-talvel sobimatud.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Põhk ja hein
Hõbemäe kanad värskes heinas siblimas
Põhk ja hein on samalaadsed allapanu liigid, mis tänu heale hinnale ja kättesaadavusele on püsinud meie linnupidajate kasutuses juba aastasadu. Kanadele meeldib põhus ja heinas siblida. Lisaks on tegemist hea pesakasti täitematerjaliga. Samas on nii põhk kui ka hein väga halvad niiskuse imajad. 1 kg põhku suudab imeda kuni 3,5 kg vett. Enamus niiskust koguneb põhu/heina ja põranda vahele ning hakkab seal kiirelt koos põhu/heina alumiste kihtidega hallitama ja läppama. Bakterid ja seened on kiired sellises soodsas keskkonnas levima.
Lisa miinusena tuleb põhku/heina vahetada tihti ja tänu sellele tekitab see linnupidajale palju lisatööd. Kui põhku tihti ei vahetata siis hakkavad põhu tükid kiirelt koos kana väljaheidetega hästi kana taldade alla ja võivad seal kasvatada päris paksu kihi. Selliste "suuskade" peal käimine tektitab kanale ebamugavustunnet ja jala väärarengut.
-
Põhk on teraviljataimede (nt nisu, oder, kaer) kuiv vars pärast saagi koristust. See on odav ja hea soojustuse andja, aga ei ima niiskust eriti hästi.
-
Hein on kuivatatud rohi. Kanadele see ei sobi allapanuks, sest niiskudes läheb kiiresti hallitama ja võib sisaldada hallitusseeni, mis on lindudele kahjulik.
Fotol on Hõbemäe kanad siblimas oma värskes heinas.
/--/Kuigi põhk ei ima just kõige paremini vedelikke, soodustab see aeroobset ehk kuumkäärimist. /--/ ehk, et komposti jaoks on põhk väga sobilik koostisosa. Hein seevastu peab komposti hunnikus palju kauem "käima" ja vajab rohkem aega lagunemise jaoks.
Siia vajutades saad lugeda millistest taimedest kanadele heina teha ei tasu. Ehk siis taimed mis on kanadele tarbides mürgised, sest kanad talvel võivad ka pesakastist heina nokkida.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Põhk koos teradega
Mõnikord satub kanapidaja kätte põhku, kuhu on jäänud külge ka teri koos kestadega. Selline allapanu ei ole iseenesest halb – kanad kraabivad ja nokivad terad kiiresti välja enne, kui põhk väljaheidetega määrduda jõuab. Seda võib kasutada pigem ajaviiteks ja tegevuseks, mitte põhilise allapanuna.
Kui terad on koos sõkaldega (s.t koorimata kujul), siis nende karedus ja seeditavus erinevad teraviljade lõikes üsna palju:
-
Kaer – kaeral on paks ja karvane, üsna kare kest, mis on üks kõige raskemini seeditavaid. Väiksematel lindudel võib see tekitada kurku kinnijäämist, ärritust ja seedimisprobleeme. Seeditavus on halb: kõht ei saa sellest energiat kätte, kuid seedetraktile tekib koormus. Lisaks on kaeraterad ja -kestad orgaaniliselt rikkamad ning kipuvad niiskudes kergesti hallitama.
-
Oder – odral on samuti tugev kest, kuid vähem karvane kui kaeral. Põhiprobleem ei ole niivõrd karedus, vaid beeta-glükaanid, mis muudavad väljaheite limaseks ja määrivad kiiremini allapanu.
-
Rukis – rukki kest on õhem kui kaeral ja odral, vähem kare. Kurku kinni jäämise risk on väike.
-
Nisu – nisul on kõige õhem ja pehmem kest, mistõttu on see kanadele kõige kergemini seeditav ja ohutuim variant.
Oluline on teada, et põhk koos teradega saadakse sageli madaldunud teravilja koristamisel, kui vili lõigatakse maapinna lähedalt. Sellises viljas on aga suur risk, et seal on juba hakanud vohama erinevad hallitusseened.
Seega, kui põhk satub kätte koos teradega, siis nisupõhk on kanadele kõige sobivam ja ohutum, ka odrapõhu või rukkipõhu võib väikestes kogustes kasutada. Kaerapõhk koos kestades olevate teradega ei ole soovitatav – just kareda ja karvase sõkla tõttu, mis võib lindudel kurku kinni jääda. Kaerapõhk varte ja kestadega sobib pigem väetiseks või kompostiks, aga mitte lindlasse allapanuks.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Põhupellet ja heinapellet
Põhupellet Lilli Agrost
Põhupelleti/heinagraanuli ja purustatud põhupelleti ehk graanuli ainuke vahe on tekstuuris. /--/ Põhupellet on 100 % looduslik toode, mis on toodetud erinevatest põhkudest või nende segust. Kasutatud on kas nisu, odra, rukki, kaera või rapsipõhku. Pelletite tootmisel pole kasutatud lisaaineid ning tootmisprotsessis tõuseb temperatuur kuni 85 C˚. Selle tulemusena hävinevad peaaegu kõik mikroorganismid ja seega on tegemist steriilse tootega. /--/
Põhupelletil on hea imamisvõime, umbes 300% oma kaalust. Kompostitud materjal laguneb kiiresti ja võib kasutada väetisena isegi juba 2-3 kuu pärast. Peaaegu tolmuvabad. /--/ Põhupelleti esmakordne kasutaja peab teadma, et esmakordsel kasutamisel võib esimestel päevadel kanadel nende peal käimine olla ebameeldiv ning võõras. Heinagraanul Ait24st.
Paari päevaga olukord laheneb ja pellet laguneb kiirelt kanajalgadele meeldivaks allapanuks. Põhupellet/heinagraanul on PH neutraalne. Siia vajutades näete väikest videot kuidas vesi põhupelletit/heinagraanulit lagundab.
Põhupelleti hind on hetkel (september 2025) 1,5 EUR/kg kohta Scandargas, 1,36 EUR/kg Ait24 ja 3,3 EUR/kg kohta Biohansas. Põhupelletit müüb Eestis ka Lilli Agro aga nende kg hinda kodulehel pole välja toodud.
Heinagraanulit müüb Ait24 1,36 EUR/kg.
Purustatud põhugraanulit müüb Eestis hulgi Biohansa kg hinnaga 2,58 EUR/kg.
Tibudele on sobilik purustatud põhupellet ning põhugraanulid võiks pigem jätta suurtele kanadele.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Linapõhk
Fotol on Monika Tüüri imearmas siidikana linapõhul.
Naturaalsest linataimest valmistatud allapanu, mis on tootmise käigus mitmekordselt puhastatud ja tolmuvabaks muudetud. Allapanu on äärmiselt imav (kuni 470%) ning kiiresti ja täielikult biolagunev 3 kuuga ja neutraalse pH-tasemega. Linapõhk sisaldab biokeemilisi looduslikke aineid, mis seovad uriini ning takistavad ammoniaagi tekkimist. Lina rakustruktuur on oma olemuselt selline, et niiskus jääb põhku püsima ning seega jääb allapanu pealmine kiht pehme ja kuiv.(Hobuvaru)
Esmaseks täitmiseks kulub 5kg/ m2 kohta nii, et kihi paksus on alguses 5–7 cm. Edaspidi lisada korra nädalas peoga uus kiht vanale peale. Märjad kohad eemaldada kord nädalas. Märgade kohtade eemaldamise käigus ei tohi ülejäänud allapanu ümber pöörata (kui õhk pääseb alumiste kihtideni, siis hakkab tekkima ammoniaak. Linapõhk on hästi pehme ja siidise tekstuuriga ja sobib ideaalselt õrnematele kanatõugudele, kelle jaoks graanul on liiga suur ja robustne. Sobib ka ideaalselt tibude väikestele ning õrnadele jalgadele.
Linapõhu allapanu hind on hetkel (september 2025) 2,3 EUR / kg kohta. Kana kohta kulub aastas umbes 18-20 kg hekseldatud põhku.
Linapõhku saab meie andmetel soetada hetkel ainult Biohansast.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kanepiallapanu
Kanepiallapanu on steriilised kõrgkuumutatud toode mis imavab niiskust suurepäraselt, hämmastavad 400-500% rohkem oma kaalust.
Kanepiallapanu on praktiliselt 100% tolmuvaba ning säilitab oma omapärase lõhna kauemaks, kui näiteks männilaast, ja ei lase ammoniaagi lõhnal lindlas nii kiirelt võimust võtta.
Kanepiallapanu on suurepärane isolatsioonikiht ning lindudel on selle peal ja sees hea soe siblida. Kanepiallapanu üheks eeliseks teiste allapanuliikide ees on tema vähene väljavahetamise vajadus. Välja vahetatakse ainult märgunud ala ning iganädalaselt visatakse uus õhuke kiht pelleteid vanale matistunud kihile peale. Kanepiallapanu laguneb kompostihunnikus juba kolme kuuga ning on PH neutraalne.
Kanepiallapanu müüb Eestis Biohansa 1,31 EUR/kg kohta.Parima allapanu valik sõltub suuresti kanade pidamisviisist ja sinu võimalustest. Oluline on, et allapanu püsiks alati kuiv ja puhas – see aitab hoida kanad terved ja vähendada haiguste riski (ülevaatliku kanade haiguste tabeli leiad siit). Kuumadel suvepäevadel mängib kuiv allapanu rolli ka kuumastressi ennetamisel (kuumastressist loe lähemalt siit).
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kiire ja ülevaatlik allapanude võrdlustable
| Allapanu | Imamisvõime | Plussid | Miinused | Soovituslik kogus m² kohta |
|---|---|---|---|---|
| Põhk | Keskmine | Odav, kergesti kättesaadav, hea soojusisolatsioon | Ei ima hästi niiskust, võib hallitada, kiiresti must | 8–10 cm kiht (~8–10 l/m²) |
| Hein | Halb | Odav, vahel tasuta saada | Väga niiskustundlik, kipub hallitama, hallitusseente oht | Ei soovitata kasutada |
| Kanepiallapanu | Väga hea | Väga hästi imav, tolmuvaba, biolagunev, lõhnasiduv | Eestis piiratud kättesaadavus, kallim | 5–7 cm kiht (~6–7 l/m²) |
| Linapõhk | Hea | Hästi imav, kiire lagunemine kompostis, kerge | Võib tolmata, mõnes kohas kallim | 5–7 cm kiht (~6–7 l/m²) |
| Saepuru | Hea | Hästi imav, pehme | Tolm võib tekitada hingamisteede probleeme, vajab tihedamat vahetust | 5–8 cm kiht (~6–8 l/m²) |
| Saelaast | Keskmine–hea | Õhulisem kui saepuru, vähem tolmu, püsib kauem kuiv, hea kättesaadavus poodides | Ei ima nii hästi kui peen saepuru, võib olla teravam serv | 5–8 cm kiht (~6–8 l/m²) |
| Puidugraanul | Väga hea | Väga niiskust siduv, tolmuvaba, biolagunev, püsib kaua | Vajab mõnikord niisutamist paisumiseks; kallim kui traditsioonilised variandid | 3–5 cm kiht (~6–8 kg/m²) |
| Puiduvill | Hea | Tolmuvaba, kerge, hästi imav, komposteerub kiiresti | Võib klombistuda, kui liiga niiske; kallim kui põhk/saepuru | 5–7 cm kiht (~5–7 l/m²) |
| Turvas | Väga hea | Väga niiskust siduv, vähendab ammoniaagi eraldumist | Raske, võib kleepuda jalgade külge, tolmune kuivana | 5–8 cm kiht (~8–9 l/m²) |
| Muld | Keskmine | Peaaegu alati tasuta aiast võtta, kanad naudivad kraapimist ja tolmvanni | Muutub kiiresti mudaseks, võib sisaldada parasiite või hallitusseeni, raskesti vahetatav | 5–10 cm kiht (olenevalt niiskusest) |
| Liiv | Hea (kui kuiv) | Kanad naudivad kaapimist, vähendab parasiite, lihtne puhastada sõelaga | Raskem käsitleda, niiskudes külm ja kõva | 3–5 cm kiht (~12–15 kg/m²) |
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kasutatud allikad:
Linnukasvatus I, Tikk, Tikk, Piirsalu, Hämmal, Tartu 2007
https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/files/download/082dbcc54477af3e0144f38caa184e3c.do (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise kohta - allalaadimise link.)
http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/lindude_allapanu_2018.pdf (Kuiva allapanu säilitamine linnukasvatuses - mahesüsteemide väljakutsed - allalaadimise link.)
http://airesoosaar.blogspot.com/2015/01/mullaparandusained_25.html
https://digikogu.taltech.ee/en/Download/3a961df4-0c35-48e0-83b8-4c5c73daeb62 (Turba tehniliste näitajate analüüsi metoodika, Rusanov 2016 – allalaetav dokument)
https://naldc.nal.usda.gov/download/CAT86200527/PDF (The Comparative Moisture-Absorbing and Moisture-Retaining Capacities of Peat and Soil Mixtures - allalaetav dokument)
http://lilliagro.ee/?c=sonnikust&l=et
http://lilliagro.ee/?c=okopellet&l=et
https://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/mulla-reaktsioon-ja-happesus/
https://www.biohansa.ee/et/product/pehme-laastuallapanu-17kg/
https://www.odhemp.com/hemp-bedding-chicken-coops
https://estfarm.ee/teadmiste-pagas/mis-on-haavandiline-pododermatiit/
https://estfarm.ee/teadmiste-pagas/lindude-koktsidioos/
https://metk.agri.ee/uudised/metk-selgitab-teravilja-koristusjargne-kaitlemine-2025-mis-sellel-aastal-teisiti
