KANADE KRAAM OÜ

Kanad ja joogivesi

Kanad ja vesi. Nii lihtne kuid samas natukene mõtlemisainet pakkuv teema. Igaüks meist teab, et kanad vajavad vett, aga kui palju ja milliste lisanditega, see vajaks arvatavasti väikest täpsustust. Kui palju siis joovad kanad päevas vett tavatingimustes, kuumade ilmadega ja jahedate ilmadega? Kui kiiresti rikneb vesi erinevate temperatuuride juures? Miks on kehatemperatuuril olev vesi soojade ilmadega kanadele ohtlik? Millised on tundemärgid mille järgi ära tunda, et kana ei tarbi millegipärast piisavalt vett? Millal ja kuidas manustada joogiveega söögisoodat ja millal õunasiidriäädikat? Millal manustada veega teisi lisandeid? Kuidas hoida vett jahedana kuumalaine ajal ja mida teha, kui kanad ei ole soojade ilmadega veest huvitatud?


           - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Kanade Kraami aadlipere jooturi juures ennast kosutamas.

💧 Kui palju vett joob kana päevas?

Terve täiskasvanud kana joob päevas keskmiselt 200–500 ml vett, sõltuvalt ilmast, sööda tüübist ja kana suurusest. Kuuma ilmaga võib tarbimine kahekordistuda või isegi kolmekordistuda.


Vee tarbimist mõjutavad tegurid:

🌡️ Õhutemperatuur – mida kuumem, seda rohkem vett kana vajab.

🥚 Munemine – munakanad vajavad rohkem vett, kuna munad koosnevad ~65% ulatuses veest.

🥗 Sööt – kuiv sööt (graanulid, terad) suurendab vee tarbimist; rohkelt rohelist süües võib vee vajadus veidi langeda.

🐣 Vanus – tibud joovad proportsionaalselt rohkem (kuni 2× kehakaalu kohta).

💡 Kui kana ei saa piisavalt vett, väheneb söögiisu, munemine langeb ja kuumastressi risk (kuumastressist saad lähemalt lugeda siit) tõuseb kiiresti.


Tibude, munakanade ja lihakana kukkede, kõikide keskmine päevane veevajadus on erinev. 



🐓 Kanade keskmine vee tarbimine päevas

Kana tüüp 
Keskmine vee tarbimine 
Vee tarbimine kuuma ilmaga (25 °C ja üle)
 Sooja ilmaga (u 18–22 °C) 
Jaheda ilmaga (u 10–15 °C)
Bantam-tõug (kääbuskanad
100–200 ml 
kuni 300 ml 
150–200 ml 
100–150 ml 
Muna-/segatõug 
250–300 ml 
kuni 500–600 ml 
250–300 ml 
200–250 ml 
Broilertõud (lihakanad) 
400–500 ml 
kuni 800 ml 
400–500 ml 
300–400 ml 
Tibu (1 päeva – 6 nädala vanune) 
50–100 ml 
kuni 150 ml 
50–100 ml 
30–70 ml 


💡 Märkused:

  • Need on ligikaudsed keskmised — reaalne tarbimine sõltub ilmast, söödast, vanusest ja aktiivsusest.

  • Roheline sööt (umbrohi, salat jms.) ja mahlakad puuviljad võivad pisut vähendada vee joomise vajadust, kuid vett tuleb siiski alati pakkuda piiramatus koguses.

  • Jaheda ilmaga väheneb veetarbimine, kuna keha vajab vähem jahutust ja ainevahetus aeglustub veidi.

  • Bantam-tõud, kuigi väiksemad, võivad kuumaga juua proportsionaalselt rohkem kui suured kanad — nende keha jahtub kiiremini, mistõttu nad vajavad sagedast jahutust.


            - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


📋 Märgid, et kana ei saa piisavalt vett.

Vedelikuvaeguse märgid:

  • Letargia, seismine „longus” olekus

  • Kamm ja lakk muutuvad kahvatuks või kuivaks

  • Vähenenud söögiisu

  • Vähene või peatunud munemine

  • Tume või kontsentreeritud väljaheide

  • Halvenenud koordinatsioon


           - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


💧 Vee kvaliteedi langemine 25 °C juures:


Kuigi 25 °C ei ole veel äärmuslikult kuum, on see piisavalt soe, et vesi hakkaks kiiresti “elama” – st mikroobid, vetikad ja saasteained paljunevad märgatavalt kiiremini kui jahedas.  


⏱️ Aja jooksul toimuvad muutused 25 °C juures (avatud anum, ilma filtrita, välistingimustes):

  • 1–4 tunni jooksul, temperatuur tõuseb vees peaaegu sama kõrgele kui õhus. Vesi hakkab soojenema, kaotab hapnikku, ning pinnale võivad koguneda tolm ja mustus (kanade jalgadelt, maapinnast).

  • 4–8 tunni jooksul, kui vesi on otsese päikese käes, hakkab tekkima mikroobide paljunemine – eriti kui sinna satub sööta, väljaheiteid või tolmu.

  • 12–24 tunni jooksul, vesi võib olla juba ebameeldiva lõhnaga, vetikaid või biofilmi võib näha, bakterid (nt E. coli) võivad jõuda märkimisväärse tasemeni, eriti väikestes anumates.

  • 48+ tundi, vesi on sanitaarselt ohtlik – võib soodustada soolestiku häireid, koktsidioosi levikut ja keeldumist joomisest, eriti kui maitse või lõhn muutub.

Kanade Kraami kanade päevaga täislagastatud jooturid.

🌡️ Miks kvaliteet langeb 25 kraadi juures kiiremini?

  • Paljud bakterid, nagu E. coli, Salmonella jne, kahekordistuvad iga 20–30 minutiga sobivates tingimustes (25–37 °C).

  • Soojas vees on hapniku lahustuvus madalam, mis soodustab anaeroobsete mikroobide arengut (nt väävlibakterid).

  • Kanad joovad tihti — ja sageli määrivad ise vee ära: nokkadega, söödaga, väljaheitega, liivaga jms.


⏱️  Kui kiiresti siis rikneb vesi erinevate temperatuuride juures?

30 °C juures on vee riknemise tempo märgatavalt kiirem kui 25 °C juures. Mõju vee kvaliteedile on mitmekordne, sest:

  • Bakterite paljunemiskiirus kahekordistub iga 5–10 °C tõusu korral

  • Vesi soojeneb kiiremini ja aurub rohkem

  • Hapnikku on veelgi vähem lahustunud

  • Vetikad ja mikroobid tunnevad end hästi


⏱️ Aja jooksul toimuvad muutused 30 °C juures (avatud anum, ilma filtrita, välistingimustes):

  • 0–2 tunni jooksul, vesi soojeneb kiiresti, hapnikusisaldus langeb. Kui anumas on mustust, käivitub juba mikroobide paljunemine.

  • 2–4 tunni jooksul, bakterid, nt E. coli, hakkavad aktiivselt paljunema. Silmaga nähtavad muutused puuduvad, aga mikroobne tase tõuseb.

  • 4–6 tunni jooksul, kui jootur on päikese käes: vesi võib jõuda 35–40 °C mis on soodne keskkond vetikatele, pärmidele ja soolepatogeenidele. Vesi soojeneb peaaegu keha sisetemperatuurini, mis on kanade tervisele ohtlik (miks see ohtlik on, loe altpoolt).

  • 8–12 tunni jooksul, vee maitse muutub, võib tekkida biofilm anuma siseseinale. Kanad võivad joogist keelduda.

  • 24 tunni jooksul, vesi võib olla hügieeniliselt sobimatu. Oht haigustekitajate levikuks (nt Clostridium, E. coli) on märkimisväärne.

  • 48 tunni jooksul, vesi võib olla juba silmanähtavalt hägune, limane, ebameeldiva lõhnaga. Tervislik risk tõsine.


Lahendus:

  • Vaheta vett piisavalt tihti ja ära eelda, et silma järgi vaadatuna paistab vesi puhas.

  • Puhasta joogianumaid iga päev – eriti kui tekib limane tunne. Mina kasutan selleks tavalist nõudepesunuustikut ja nõudepesuvahendit, ning kuna köögis kraanikausis seda teha tundub kuidagi eriti ebahügineeniline siis teen seda selle jaoks määratud pesukausis õues.

  • Väldi metalljootureid päikese käes – need kuumendavad ja sellega koos ka langetavad vee kvaliteeti palju kiiremini.

  • Soovi korral võib lisada õrnalt vees lahustuvaid happelisajaid (nt õunaäädikas 1 tl/liitri vee kohta), et stabiliseerida pH ja pidurdada bakterite kasvu. (NB! Mitte kasutada koos metalljooturitega.)


           - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Ja nüüd väike selgitav osa millal anda söögisoodat ja elektrolüüte ning millal happestada vett näiteks õunasiidriäädikaga.


1. Söögisooda (NaHCO₃) / teised elektrolüüdid

  • Toimib kehas sees (pärast imendumist) – aitab neutraliseerida vere liigset leelisust või tasakaalustada hingeldamisest tingitud happe-aluse nihet.

  • Annab naatriumi ja vesinikkarbonaati, mis mõjutavad vere keemilist tasakaalu ja ainevahetust.

2. Õunaäädikas / muud happelisajad

Ei mõjuta otseselt vere pH-d, sest organism neutraliseerib happelise vee enne, kui see verre jõuab.

Tegutseb jooginõus ja seedetraktis – happelisem vesi pidurdab mikroobide kasvu joogivees, toetab seedekeskkonda (soodustab kasulike bakterite tegevust), võib isegi parandada mineraalide omastamist.



Röhnfriedi Darmfit on kanadele spetsiaalselt toodetud vee happestaja.

🎯 Millal kumb on asjakohane?

Tüüp 
Mille jaoks? 
Millal kasutada? 
Söögisooda / elektrolüüdid 
Puhverdab vere pH-d, aitab kuumastressi vastu
Kui ilm on väga kuum, lind  hingeldab, esinevad alkaloosi nähud
Õunaäädikas / vee happestajad 
Stabiliseerib vee pH-d, pärsib bakterite kasvu, toetab soolestikku 
Kui vett hoitakse kaua, soovitakse parandada vee kvaliteeti või seedimist 

❗️Aga mitte kunagi kasutada neid tooterühmasid korraga!


Söögisoodat ja happelisajaid (nt õunasiidriäädikat) ei tohi anda samal ajal. Nad neutraliseerivad teineteise mõju – ja võivad koos põhjustada maoärritust või vee maitse muutust.

Lahendus:

  • Kuumalainel anna hommikul elektrolüütide ja glükoosiga vett (võib sisaldada ka natuke soodat).

  • Teisel päeval või jahedamal perioodil kasuta vee happestajaid (nagu õunasiidriäädikas või spetsiaalselt kanadele loodud vee happestaja Darmfit), et tugevdada vee hügieeni ja seedimist.

Ära sega neid kahte samasse jooturisse!



Hõbemäe preilid Hennengoldi ehk Kuldmunaskeste vett nautimas.


           - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


🌡️ Miks on ohtlik, kui joogivesi soojeneb peaaegu kana keha sisetemperatuurini (nt 38–41 °C)? 

Kanade kehatemperatuur on keskmiselt 41–42 °C. Kui joogivesi soojeneb näiteks 35–40 °C, siis tekib mitu probleemi:

1. Vesi ei jahuta enam – pigem soojendab:

  • Normaalne joogivesi (nt 10–20 °C) aitab organismi sisetemperatuuri hoida, kuna lind saab seda sisse juues jahutust.

  • Kui vesi on aga peaaegu sama soe kui tema keha, ei toimu mingit jahutust, ja isegi vastupidi – see võib suurendada kuumastressi, mitte leevendada seda.

2. Linnud võivad keelduda joomast

  • Kanad eelistavad loomulikult jahedamat vett. Kui vesi on leige või kuum, muutub see ebameeldivaks ja nad võivad: juua vähem, joomise edasi lükata, või üldse joomisest keelduda, mis omakorda võimendab dehüdratsiooni ja kuumastressi.

3. Soojas vees paljunevad bakterid kiiremini

  • Bakterid ja vetikad armastavad sooja keskkonda.

  • Kui vesi on 35 °C või rohkem, siis paljunevad mikroorganismid eksponentsiaalselt – mõne tunniga võib vesi muutuda ebahügieeniliseks, ebameeldiva lõhnaga või isegi haigusi levitavaks.

4. Vähenenud elektrolüütide ja toitainete stabiilsus

  • Mõned vitamiinid ja elektrolüüdid lagunevad kiiremini soojas vees.

  • Näiteks vitamiin C, B-grupi vitamiinid ja isegi glükoos (mis aitab elektrolüütidel imenduda) võivad kaotada oma tõhususe, kui vesi seisab liiga kaua ja kuumeneb.


🌡️ Näpunäiteid vee jahedamana hoidmiseks kuumalainete ajal:

  • 1. Varjuta jooturid (kasuta laudlappe, aiavarju vms)

  • 2. Kasuta heledat anumat (tume anum soojeneb kiiremini)

  • 3. Lisa hommikul jääd või külmutatud veepudeleid suurematesse anumatesse

  • 4. Tee mitu jootmispunkti, et vältida tunglemist

5. Paiguta jooturid maast kõrgemale, et vältida mulla ja liiva sissekraapimist jooturisse

Kanade Kraami preilid jooturi juures ennast kosutamas.


💧 Mida teha, kui kanad ei tarbi piisavalt vett?

  • Kontrolli vee kvaliteeti ja temperatuuri

  • Niisuta sööta või paku mahlaseid vilju (arbuus, kurk)

  • Proovi jooturit vahetada või puhastada – vahel piisab sellest

  • Kasta nokka vette, et ergutada joogirefleksi


            - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Kasutatud kirjandus:

  • Dawkins, M. S., Donnelly, C. A., & Jones, T. A. (2004). Chicken welfare is influenced more by housing conditions than by stocking density. Nature, 427(6972), 342–344. https://doi.org/10.1038/nature02226 

  • Etches, R. J. (1996). Reproduction in poultry. CAB International.
    – Viide vee ja temperatuuri mõjust hormonaalsele ja füsioloogilisele tasakaalule.

  • North, M. O., & Bell, D. D. (1990). Commercial chicken production manual (4th ed.). Springer.
    – Klassikaline käsiraamat vee tarbimise normidest, lindude käitumisest jne.

  • Macari, M., Furlan, R. L., & Gonzalez, E. (1994). Environmental physiology and shelter engineering. In Avian Physiology Applied to Poultry Production (pp. 165–190). Fundação APINCO.

  • Yildirim, F. B., & Parlat, S. S. (2021). Effects of water temperature on water consumption and performance of laying hens under heat stress. Veterinary Research Forum, 12(3), 341–346.
    https://vrf.iranjournals.ir/article_130208.html 
    – Uurimus veetemperatuuri ja tarbimise suhte kohta.

  • World’s Poultry Science Association (WPSA). (2002). Drinking water quality for poultry. WPSA factsheet.