Kanad ja kuumastress

Kanad ja kuumastress

Siit artiklist saate lugeda, millised on kuumastressi tunnused kanadel, milliseid lisavaeguseid või haigusi see võib põhjustada, ning kuidas kuumastressi ennetada ja lindude heaolu toetada.

🐓 Kiirülevaade: mida kuumastress kanadele teeb ja kuidas aidata?

• 💦 Kuumaga: rohkem vett, vähem sööki. Vesi peab olema jahe ja värske.

• 🫁 Hingeldamine, loidus ja lahtised väljaheited – esimesed ohumärgid.

• 🧂 Söögisooda vette: aitab taastada organismi tasakaalu.

• 🥚 Munade kvaliteet langeb – korja sagedamini, hoia jahedas.

• 🌾 Väldi maisi ja rasvarohkeid seemneid – need toodavad kehas kuumust.

• 🛁 Tolmuvannid varjus – loomulik jahutuskanal.

• 🌿 Toetavad lisandid: elektrolüüdid, kaltsium, D-vitamiin ja seedetugevdajad.

• 🌡️ Ohtlik temperatuur üle 29 °C, broileritel juba alates 26 °C.

  
  

           - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

☀️ Kuumastressi füüsilised tunnused kanadel:

• 
  Hingeldamine – kanad ei higista, mistõttu hingeldavad nad liigse soojuse kehast väljutamiseks.
• Avatud nokaga ringi kõndimine.

• Tiibade kehast eemale hoidmine – parandab õhuvoolu ja aitab kehal jahtuda.

• Loidus ja letargia – vähenenud aktiivsus, rippuvad tiivad, seismine paigal.

• Vähenenud söögiisu – kuumaga söövad kanad vähem.

• Suurenenud veetarbimine – joovad tunduvalt rohkem.

• Kahvatud hari ja lokutid – eriti rasketel juhtudel.

• Lahtised väljaheited – sagedane vedel roojamine seoses suurenenud veetarbimisega.

• Munatootlikkuse langus ja munakoore kvaliteedi halvenemine.

• Taarumine, kokkuvarisemine – hiline ja kriitiline ohumärk.

• Krambid, apaatia, äkksurm – sagedamini ülekaalulistel või suurtel tõugudel.

🌡️ Mis on kanadele ohtlik temperatuur?

• Üle 29 °C – algab kerge kuumastress

• Üle 32 °C – tõuseb risk tõsisteks terviseprobleemideks

• Üle 35 °C – juba kriitiline olukord

          - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

🔥 Milliseid terviseprobleeme kuumastress põhjustada võib?

🧪  Respiratoorne alkaloos

Kuumusega kaasnev hingeldamine võib viia liialt suure CO₂ kaotuseni organismist. See muudab vere pH leeliselisemaks ning võib tekitada respiratoorse alkaloosi – happe-aluse tasakaalu häire mis segab organismi normaalset talitlust. Selle tulemusel:

• kana võib muutuda letargiliseks

• halveneb kaltsiumi omastamine

• võivad tekkida lihaskrambid, lonkamine

• halveneb südame ja närvisüsteemi talitlus

• munevuse langus

• langeb munakoore kvaliteet ja immuunsus

Lahendus: lisa joogivette elektrolüüte (nt naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda) ja glükoosi (aitab kaasa elektrolüütide imendumisele), et aidata taastada organismi happe-leelise tasakaalu. Mõlemad ained, koos palju teiste kanade seedelundkonnale pai tegevate ainetega, on olemas näiteks Darmwohlis.  

⚖️ Elektrolüütide tasakaaluhäired

Pidev hingeldamine kuuma ilmaga viib vedelike ja mineraalide kaotuseni. Tasakaalutus võib viia:

• närvisüsteemi talitluse häireteni

• lihaskrampideni ja lonkamiseni

• südamerütmi häireteni

Lahendus: anna joogiveega elektrolüütide segu, mis sisaldab naatriumi, kaaliumi, kloriidi ja glükoosi (aitab elektrolüütidel imenduda).  Elektrolüüdid on olulised vedeliku tasakaalu, lihaste funktsiooni ja muude oluliste protsesside säilitamiseks, eriti kuumastressi ajal.

Hõbemäe kanad kuuse all päikesevarjus. 

🌡️ Sisemine ülekuumenemine

Organism ei suuda enam temperatuuri reguleerida. Kana on loid, hingab avatud nokaga, tiivad ripuvad – võib lõppeda surmaga.

Lahendus:

• varjualused 

• jahe, puhas joogivesi

• tolmuvannid varjulises kohas

• vähem rasvast ja energiatihedat sööta

🥚 Munakoore probleemid  

Pehme- või õhukese munakoorega kergelt purunevad munad tekivad sest kuumaga väheneb söögiisu ning sellest tulenevalt ka väheneb kaltsiumi tarbimine mis omakorda tekitab kaltsiumipuudust. 

Samuti häirib kuumus kaltsiumi ainevahetust. Tavaliselt on kuumaperioodidel normaalsed õhukese või katki mineva koorega munad, ja ka üldine munatoodangu langus.

Fotol on Kanade Kraami kanakeste kuumaga munetud nahkmuna.

Lahendus: Kaltsiumilisandid (nt lubjakivi, purustatud teokarbid või vedelad kaltsiumilisandid nagu Röhnfried Hennengold ehk Kuldmunakesed kanadele, kellele teokarbid ja purustatud kuuumtöödeldud munakoored huvi ei paku), D-vitamiin (parandab kaltsiumi imendumist ja on eriti tähtis just sulgimise ajal).

Kanade Kraami kanapere ennast kuumal päeval kosutamas Darmwohli veega. 

💧 Dehüdratsioon

Kiire vedelikupuudus tekib, kui vee kättesaadavus on piiratud või vee kvaliteet kuumaga kiiresti langeb.

Lahendus: regulaarselt vahetatud, jahe ja puhas vesi. (Loe pikemalt: Kanad ja joogivesi)

🎯 Nõrgenenud immuunsus

Kuna kuumus stressib keha ja pärsib immuunvastust siis läbi immuunsuse languse suureneb haigustumine. Tänu sellele ka suurem oht haigestuda just nakkushaigustesse, nagu eimerioos (koktsidioos), E. coli jt.

Lahendus: lisa joogivette taimseid toetavaid segusid nagu "Darmwohl" (Röhnfriedilt)  mis tugevdab seedeelundkonda ja immuunsust.  Spetsiaalselt loodud kanade seedekulglas elavate bakterite rahustamiseks stressi seisundis kuumal ajal.

          - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

💧 Vee ja söötmise eripärad kuumusega

Kuumadel päevadel võivad kanad eelistada öösel rohkem liikuda, süüa ja juua. Seega peab veekättesaadavus olema tagatud ka pimedal ajal.

Kuumal ajal võib joogivette aeg-ajalt lisada elektrolüüte, millest kõige odavam on söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat). See toimib aluselise ainena, aidates reguleerida keha pH-d ja neutraliseerida kuumusstressi mõjusid. Säägisooda kohta kanade vees võid lähemalt lugeda siit.

🧂 Söögisooda on aga ainult osaline elektrolüütide allikas ning sobib osana kuumastressi lahendusest. Täielik tasakaal vajab ka muid mineraale nagu kaalium, kloriid, magneesium ja kaltsium. Kui soovid kanadele pakkuda parimat siis proovi laiematoimelist elektrolüütisegu nagu Söödalubja pulber vitamiinide ja mineraalidega toidu sisse segamiseks või siis Kuldmunakesed vedel mineraalide segu vee sisse segamiseks.    

Soovitus: pakkuda kahte jooginõu – üks tavalise veega, teine lahjendatud söögisooda või vitamiinidega. Söögisooda vett (nt 1 kuhjaga teelusikatäis 4 liitri vee kohta) ainult kuumadel päevadel. Söögisooda kohta vees loe lähemalt siit. 

 

🧊 Kas kana võib juua väga külma vett kuuma ilmaga?

Ei või. Kui joogivesi on liiga külm (nt otse jääkapist või jäävett sisaldav), võib see ärritada seedesüsteemi ja põhjustada isegi šokki, eriti tugeva kuumastressi korral. Kanad jahutavad end seespidiselt vee kaudu, aga temperatuuri langus peab toimuma järk-järgult. Liiga järsk jahutus võib põhjustada veresoonte ahenemist ja seedimisprobleeme.

Lahendus: paku jahedat (nt 10–18 °C), aga mitte jäist vett. Väldi väga külma vee pakkumist kuuma ilmaga vahetult pärast päikese käes viibimist.

🥗 Millistest söötadest loobuda kuuma ilmaga?

Sööda kanu jahedamatel päevaaegadel ning loobu energiatihedatest teraviljadest ning seemnetest, mis seedimisel palju ainevahetsulikku soojust toodavad ning kuumastressi süvendavad. 

Allolevas tabelis olevad terad, seemned, puu- ja juurviljad on ennekõike mõeldud manustamiseks sulgimise ajal või jahedamatel perioodidel.  

           - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

🐓 Erinevas vanuses lindude tundlikkus kuumale

🐣 Tibud

Tibude termoregulatsioon ei ole veel välja kujunenud. Nad on vastuvõtlikumad kiirele ülekuumenemisele, eriti kui kuudi ventilatsioon on halb või kui nad on soojalambi all liiga kaua.

🐓 Täiskasvanud suured tõud

Orpingtonid, Brahmad jt suurtõulised või ülekaalulised linnud kannatavad kuuma tunduvalt halvemini. Neil on rohkem keha- ja sulemassi, mis takistab kehasoojust hajumast.

Soovitus: hoia eriti tundlike lindude puhul silma peal, paku rohkem varju ja võimalusel ka veeämbritega jahedamat mikrokliimat.

Broilerid

Broileritüüpi lihakanad (nt Ross 308, Cobb 500 jt) on eriti tundlikud kuumuse suhtes. Nende kiire kasv ja suur kehakaal, eriti rindkere piirkonnas, tähendab, et nad toodavad rohkem kehasoojust ja nende jahutamine on raskendatud.

Kanade Kraami broikud ei tea kuumastressist midagi. Nendel on kindel varjualune kui päike liiga lõõmama hakkab. 

🌡️ Ohtlikud temperatuurid broileritele

• > 26 °C – võivad tekkida esimesed stressinähud (vähenenud söögiisu, hingeldamine)

• > 29 °C – alaneb kasvukiirus, tekivad kardiovaskulaarsed probleemid

• > 32 °C – kriitiline! Suureneb äkksurma risk

• > 35 °C – eluohtlik! Vajalikud kohesed jahutusmeetmed

Soovitused broilerite jahutamiseks:

• Paiguta jooginõud varju ja lisa neisse külma vett mitu korda päevas.

• Väldi söötmist päeva kõige kuumematel tundidel.

• Paku kergemat ja vähem rasvast sööta.

• Kasuta vajadusel ventilaatoreid või looduslikku tuulutust.

• Broileritel võib kasu olla ka aeg-ajalt õrnas veepihustuses (mitte märgamine!) – aitab nahka jahedana hoida.

Kui soovid rohkem broilerite kohta teada saada siis loe Katrin Seppa raamatut Meie Kodulinnud.  

           - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

🛁 Tolmuvannid ja jahutus

Tolmuvannid aitavad kuumust leevendada eeldusel, et need asuvad varjulises kohas. Jahedam tolmusegu (muld, liiv, tuhk, Gurlite vms) võimaldab kanal nahka jahutada.

Tolmuvannide ajal turritab kana sulestiku ja õhk pääseb paremini nahale ligi – see aitab hajutada kehakuumust. Lisades Gurlite või muud diatomiidilaadset pulbrit, suureneb jahutav efekt ja väheneb parasiitide koormus sulestikus.

Kanade Kraami preili valis tolmusupluseks sellel päeval kahjuks vale koha ning hingeldas terve tolmusupluse aja, kuni me ta lihtsalt viisakalt varjulisemasse kohta juhatasime. 

Kui kaua võivad tolmuvannid kuuma ilmaga kasutuses olla? Kui tolmuvannid asuvad varjus ja tolmusegu ei kuumene üle, võivad kanad neid kasutada kogu päeva jooksul. Väldi metallist või tumedat värvi anumaid, mis kuumenevad päikese käes kiiresti. Vajadusel jahuta segumaterjali enne selle uuesti lisamist. Tolmuvannidest võib lähemalt lugeda siit. 

🧊 Pritsimine ja veepihustus

Eesti tingimustes harva kasutatav, kuid väga kuumadel päevadel võib aidata õrn veepihustus kanadele või nende ümbrusele. Kindlasti ei tohi kanu otse märjaks kasta – märjad suled võivad keharuumi ümber "klompi" jääda ja hoopis süvendada kuumust. Lisaks võib niiske sulestik takistada keha loomulikku jahutust ja lindu hauduma meelitada.

🥚 Munade korjamine kuumaga

Suviste temperatuuride korral soovitatakse mune korjata sagedamini, kuna soojus mõjutab oluliselt munade kvaliteeti ja säilivusaega. Juba +25 °C juures võib munasisene bakteriaalne kasv kiireneda – munad võivad "seest rikneda" enne, kui see väliselt märgatav on.

Soovitus: korja mune vähemalt kaks korda päevas ja hoia neid jahedas, õhurikkas ruumis.