Kanad ja päike

Päike mängib kanade elus palju suuremat rolli, kui esmapilgul tundub. See mõjutab otseselt munatoodangut, käitumist, immuunsust ja vitamiinide ainevahetust. Aga kui palju päikest on tegelikult vaja – ja miks?

🌞 Milleks on päike kanadele hea?

🥚 1. Munatoodang – valgus käivitab hormoonid

Kanad reageerivad päevavalguse pikkusele väga tundlikult. Valgus stimuleerib hormoone, mis käivitavad munemise – ja kui päevad lühenevad, langeb munatoodang või peatub hoopis.

👉 Munakanad vajavad umbes 14–16 tundi valgust päevas, et hoida stabiilset munemist.

🧠 2. Käitumine ja heaolu

Päikesevalgus soodustab loomulikku aktiivsust, vähendab stressi ja igavust ning aitab vältida nokkimist ja agressiivsust karjas.

👉 Päike = rahulikum kari.
Sulgede nokkimine – üks kõige levinumaid probleeme kanade pidamisel – on tihedalt seotud just valguse ja liikumisvõimalustega. Kui kanad saavad piisavalt päikest ja värsket õhku, väheneb nii igavus kui stress, mis on sulgede nokkimise peamised käivitajad. Loe lähemalt: Sulgede nokkimine

🌅 3. Päikesevann – miks kanad seda teevad?

Kui kana lebab külili maas, tiivad laiali, silmad poolkinni ja näeb välja nagu midagi on juhtunud siis ära muretse. See on päikesevann, ja see on täiesti loomulik käitumine.

Päikesevannid ei ole lihtsalt naudinguks: neil on mitu bioloogilist eesmärki:

🛡️ 4. Immuunsus ja üldine tervis

Loomulik valgus toetab päevast rütmi (tsirkadiaanrütm), ainevahetust ja vastupanuvõimet haigustele. Eriti stressiperioodidel, näiteks talvel, karjavahetuse ajal või haiguse järel, võib immuunsus langeda. Sel juhul tasub toetada seedimist ja üldist vastupanuvõimet mõne abivahendiga nagu näiteks see siin talveks või siis see siin. Või kui eelistad ise käsi külge lüüa ja lastega kanadele midagi koos kokku segada, siis võid proovida Isetehtud tulesiidrit, kodust immuunsust tõstvat toonikumi kanadele. 

---

🪶 Sulgede puhastamine ehk sulestiku võidmine (preening) ei ole ainult "iluasi"

Kanade sulestiku võidmine ei ole lihtsalt hügieeniharjumus: see on oluline bioloogiline protsess, mis on otseselt seotud D-vitamiiniga.

Kana saba juures asub spetsiaalne rasunääre, päranipunääre (uropygial gland), mis eritab õlijat vedelikku. See sisaldab D-vitamiini eelühendeid. Kana kogub seda nokavahele ja jaotab hoolikalt oma sulgedele.

Siin tuleb mängu päike:

1. UVB-kiirgus jõuab sulgedele, millele on kantud päranipunäärme õlijas vedelik

2. Päranipunäärme õlijas vedelikus sisalduvad eelühendid muunduvad päikese toel D3-vitamiiniks

3. Sulgi uuesti puhastades neelab kana tekkinud D3-vitamiini alla.

Sulestik toimib D-vitamiini kandepinnana. Sulestiku võidmine on evolutsiooniliselt väljakujunenud mehhanism, mitte juhuslik käitumine.

Siit saab vaadata Kanade Kraam OÜ Lüübeki moosekantide kogukondliku sulgede puhastamise aktsiooni päiksepaistel. 

❗ Aga miks sellest ikkagi ei piisa?

Kuigi see süsteem on nutikas, sõltub see täielikult keskkonnast:

• Eestis on UVB-kiirgus piisav vaid lühikesel osal aastast
• Sügisest kevadeni see protsess praktiliselt ei toimi
• Lisaks ei pääse UVB ligi, kui kanad on katuse all või siseruumides

Kahjuks ei suuda loomulik mehhanism katta D-vitamiini vajadust aastaringselt, eriti Eesti kliimas. Siit saad lugeda milleks see D-vitamiin siis kanadel nii vajalik on, et nende organism seda päikesega koostöös toodab. 

Kui soovid anda kanadele lisatuge ajal, mil looduslik mehhanism ei toimi, on selleks sobiv Röhnfried Vitamiin ADEC – sisaldab D3, A, E ja C vitamiini ning sobib nii tibudele kui täiskasvanud kanadele.

---

⏱️ Kui palju päikesevalgust kanad tegelikult vajavad?

Siin on oluline eristada kahte asja:

👉 Samas ei meeldi kanadele olla päikese käes kogu aeg. Neil peab olema võimalus vajadusel ja soovil varjuda.


Kasutatud kirjandus:

Toitumine ja vitamiinid

• National Research Council. (1994). Nutrient requirements of poultry (9th rev. ed.). National Academies Press.
• Leeson, S., & Summers, J. D. (2001). Nutrition of the chicken (4th ed.). University Books.
• Leeson, S., & Summers, J. D. (2005). Commercial Poultry Nutrition (3rd ed.). University Books.
• Surai, P. F. (2002). Natural antioxidants in avian nutrition and reproduction. Nottingham University Press.
• Nys, Y., Bain, M., & Van Immerseel, F. (Eds.). (2011). Improving the safety and quality of eggs and egg products. Woodhead Publishing.

D-vitamiin ja UVB-kiirgus

• Holick, M. F. (2007). Vitamin D deficiency. New England Journal of Medicine, 357(3), 266–281. https://doi.org/10.1056/NEJMra070553
• Mattila, P.H., Valkonen, E., & Valaja, J. (2011). Effect of different vitamin D supplementations in poultry feed on vitamin D content of eggs and chicken meat. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 59(15), 8298–8303. https://doi.org/10.1021/jf2012634
• Mattila, P., Piironen, V., Uusi-Rauva, E., & Koivistoinen, P. (1995). Vitamin D contents in edible mushrooms. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 43(10), 2449–2453.
• Graczyk, M., Pliszczyński, T., & Graczyk, S. (2012). Vitamin D in poultry. Annals of Animal Science, 12(4), 561–573.

Valgus, hormoonid ja munatoodang

• Lewis, P. D., & Morris, T. R. (2006). Poultry and coloured light. World's Poultry Science Journal, 62(1), 21–44. https://doi.org/10.1079/WPS200584
• Olanrewaju, H. A., Thaxton, J. P., Dozier, W. A., & Purswell, J. (2006). A review of lighting programs for broiler production. International Journal of Poultry Science, 5(4), 301–308.
• Etches, R. J. (1996). Reproduction in poultry. CAB International.
• Squires, E. J. (2003). Applied animal endocrinology. CABI Publishing.

Käitumine ja heaolu

• Dawkins, M.S., Cook, P.A., Whittingham, M.J., Mansell, K.A., & Harper, A.E. (2003). What makes free-range broiler chickens range? In situ measurement of habitat preference. Animal Behaviour, 66(1), 151–160. https://doi.org/10.1006/anbe.2003.2169

Suleparasiidid ja päike

• Deem, S. (2014). Hot, Bothered, and Parasite-free: Why Birds Sun Themselves. Audubon Magazine. https://www.audubon.org/magazine/hot-bothered-and-parasite-free-why-birds-sun-themselves