KANADE KRAAM OÜ
  • Esileht
  • E-pood
  • Kontakt
  • Artiklid kanadest

Kanad ja umbrohi

Artiklid kanadest

  • Kanade haigused
  • Kanadega seotud hooldus
  • Kanade käitumine
  • Kanad ja toiduained
    • Kanad ja piimatooted
    • Isetehtud kanakook
    • Kanadele mürgised taimed koduaias
    • Kanad ja vitamiinid
    • Tulesiider ehk kanade immunsuse tugevdaja
    • Kanad ja umbrohi
  • Suled
  • Munad
  • Kanatõud
  • Tuvitõud
    /
  • Artiklid kanadest
  • /
  • Kanad ja toiduained
  • /
  • Kanad ja umbrohi

Umbrohud kui vitamiiniallikas

Paljud Eesti aedades kasvavad umbrohud ei ole sugugi lihtsalt tülikad taimed, vaid võivad olla kanadele väärtuslikuks looduslikuks lisatoiduks.

Umbrohud pakuvad:

  • A-vitamiini
  • C-vitamiini
  • K-vitamiini
  • mineraale
  • kiudaineid
  • antioksüdante

➡️ Teisisõnu: osa sinu peenra „umbrohust” toetab karja tervist täiesti tasuta.

💊 Ülevaate kõigist olulistest vitamiinidest ja nende vajalikkusest/kasulikkusest leiad artiklist  Kanad ja vitamiinid.

Allolev tabel selgitab, millised Eesti aedades levinud umbrohud pakuvad kanadele enim vitamiine ja kui palju lehti peaks kana päevas ära sööma, et katta vastava vitamiini vajadust.


Kanad saavad paljud olulised vitamiinid looduslikest taimedest, kuid näiteks D-vitamiini vajadust looduslik umbrohi ei kata. D-vitamiini rollist ja päikese mõjust saad lähemalt lugeda artiklist „Kanad ja päike”.

Kanade Kraami Rocky umbrohus

🌿 Kas kuivatamine sobib?

Jah — paljusid umbrohtusid saab kuivatada ja talveks varuks teha. See on eriti kasulik, kuna talvel, mil kanad ei pääse värsket rohtu sööma, on kuivatatud taimed hea vitamiinilisand.

Kuivatamiseks sobivad hästi: võilill, nõges, ristikhein, naat, hanijalg, maajalg ja hiirekõrv. Korja taimed enne õitsemist, kui vitamiinisisaldus on kõrgeim. Kuivata õhus varjus, mitte päikese käes, kuna UV-kiirgus lagundab osa vitamiine. Säilita kuivas ja pimedas kohas.

Ainult värskelt sobib vesihein, see kaotab kuivatamisel enamiku toitainetest ja maitsest ning kanad ei söö seda kuivatatult meelsasti.

Enne kuivatamist: nõges tuleb keeva veega üle valada või lühidalt blancheerida, et eemaldada nõelavus. Seejärel saab kuivatada tavapäraselt.

👉 Paljud kanakasvatajad riputada kuivatatud nõgesevihud otse kanalasse — kanad nokivad ise nii palju kui vaja. Teisi kuivatatud umbrohtusid saab segada sööda sisse või anda eraldi peotäie kaupa.


Kuigi paljud umbrohud võivad olla kanadele kasulikud, tasub meeles pidada, et kõik taimed ei ole ohutud. Mõned koduaias kasvavad liigid võivad lindude tervist tõsiselt kahjustada. Tutvu ka meie põhjaliku nimekirjaga kanadele mürgistest taimedest koduaias.


Kanade Kraami Anna naadipeenras

ℹ️ Märkus tabelis toodud andmete kohta: Vitamiinide sisaldus taimedes võib oluliselt erineda sõltuvalt mullast, kasvutingimustest, valgusest ja lehe suurusest – täpsed kogused Eesti tingimustes ei ole teaduslikult kindlaks tehtud. Lisaks võib vitamiinide biosaadavus lindude seedesüsteemis erineda inimtoidust: see tähendab, et isegi kui taim vitamiini sisaldab, ei pruugi kana seda täielikult omastada. Tabelit tuleks käsitleda orientiirina, mitte täpse mõõtühikuna.


Hanijalg (Potentilla anserina)

Hanijalg sisaldab mõõdukalt C- ja B-vitamiine ning toetab seedimist. Sobib nii värskelt kui kuivatatult, umbes 7 lehte päevas. Hea valik mitmekesistada menüüd.


Hiirekõrv
(Capsella bursa-pastoris)

Hiirekõrv ehk karjasekott on mahe maitsega, kergesti seeditav ja C-vitamiinirikas. Sobib otse peenrast söödaks, umbes 6 lehte päevas. Kanad söövad seda hea meelega.


Maajalg
 (Glechoma hederacea)

Maajalg levib kiiresti, kuid kanade jaoks on see positiivne: C-vitamiin ja mõruained toetavad seedimist. Anna umbes 6 lehte päevas, sobib nii värskelt kui kuivatatult.


Naat
(Aegopodium podagraria)

Naadil on kanaaias lausa topeltroll: see on pea peatamatu umbrohi, kuid kanadele väga kasulik. C- ja K-vitamiin koos kaltsiumi ja magneesiumiga toetavad ainevahetust. Anna just noori lehti värskelt kuni 7 lehte päevas.


Nõges
(Urtica dioica)

Nõges on vitamiinide paraad ühes taimes: sisaldab A-, C-, E- ja K-vitamiini, rauda ning valku. See tugevdab verd ja toetab sulgede kasvu. Enne andmist tuleb nõges keeva veega üle valada või kuivatada, et eemaldada nõelavus. 4 lehte päevas on optimaalne kogus.


Porgandipealsed
(Daucus carota)

Porgandi rohelist osa ei pea kompostihunnikusse viskama, kanad saavad sellest kätte beetakaroteeni, mis muundub kehas A-vitamiiniks. Peenesta enne andmist ja piirdu väikese kogusega: umbes 4 lehte päevas.


Ristikhein
(Trifolium spp.)

Ristikheina armastab nii iga mesimumm kui ka kana. C-vitamiin, valk ja B-vitamiinid kokku toetavad kasvu ning üldist tervist. Sobib värskelt ja kuivatatult, kuni 10 lehte päevas.


Roomav madar
(Galium aparine)

See kleepuv taim, mis jääb riietele ja sulgedele külge, on tegelikult kasulik: C-vitamiin ja mineraalid toetavad neerufunktsiooni. Korja noori taimi enne õitsemist, umbes 7 lehte päevas.


Valge hanemalts
(Chenopodium album)

Hanemaltsal on maiuspala nimi põhjusega, kanad armastavad seda. See sarnaneb spinatiga: rohkesti A- ja C-vitamiini, rauda ning valku. Anna väikestes kogustes, kas värskelt või kuivatatult, kuni 7 lehte päevas.

Vesihein (Stellaria media)

Vesihein on kanade selge lemmik, pehmed lehed on kergesti söödavad ja väga maitsvad. Sisaldab C-vitamiini, rauda ja magneesiumi. Sobib ainult värskelt. Päevane kogus võib olla kuni 20 lehte, kanad söövad seda meelsasti palju.


Võilill
(Taraxacum officinale)

Võilill on tõeline alahinnatud superfood kanadele. Lehed on rikkad A-, C- ja K-vitamiini poolest ning sisaldavad kaltsiumi ja rauda. Lisaks toetab see maksa tööd ja ainevahetust. Anna värskelt või kuivatatult: umbes 5 lehte päevas on täiesti piisav.


Kasutatud kirjandus

1. Tikk, H., Tikk, V., Piirsalu, M., & Hämmal, J. (1997). Linnukasvatus I: Üldosa. Munakana- ja kanabroilerikasvatus. Eesti Põllumajandusülikool. PDF
2. Moyo, B., Masika, P.J., & Muchenje, V. (2011). Effect of supplementing Urtica dioica (stinging nettle) on the performance and meat quality of broilers. Journal of Animal & Plant Sciences, 21(3), 531–535.
3. Rana, M., Soni, M., & Bafna, A. (2022). Stellaria media Linn.: A comprehensive review highlights the nutritional, phytochemistry, and pharmacological activities. Journal of Herbmed Pharmacology, 11(3), 330–338. https://doi.org/10.34172/jhp.2022.38
Semwal, P., Painuli, S., Abu-Izneid, T., et al. (2022). Urtica dioica L.: Nutritional Composition, Bioactive Compounds, and Food Functional Properties. Molecules, 27(16), 5219. https://doi.org/10.3390/molecules27165219
4. Leeson, S., & Summers, J. D. (2001). Nutrition of the chicken (4th ed.). University Books.
5. National Research Council. (1994). Nutrient requirements of poultry (9th rev. ed.). National Academies Press.



Talvine ravimtaimede segu kanadele (Röhnfried Kräuter-Gemüse-Mix) 500 g 22,00 € Söödalubi vitamiinide ja mineraalidega kanadele 1000 g 19,00 € Kanade vitamiinid ADEC 250 ml 13,00 €  Tibude probiootikum ja vitamiinid 21,00 €
Kanade Kraam OÜ reg. nr.  16075649 
 
kirjutada võid meile kanadekraam@gmail.com
  • Esileht
  • E-pood
    • Ostuinfo
  • Kontakt
    • Loomarstid
    • Võta meiega ühendust
  • Artiklid kanadest
    • Kanade haigused
      • Kanade kandidioos
      • Riemerella anatipestifer bakterinfektsioon
      • Kanade haigused - ülevaatlik tabel
      • Suleväivid
    • Kanadega seotud hooldus
      • Kanade allapanude ülevaade
      • Kanade allapanu hooldus ja meetodid
      • Kanad ja seedekivikesed
      • Kanad ja kuumastress
      • Kanad ja joogivesi
      • Kanad ja päike
    • Kanade käitumine
      • Sulgede nokkimine
    • Kanad ja toiduained
      • Kanad ja piimatooted
      • Isetehtud kanakook
      • Kanadele mürgised taimed koduaias
      • Kanad ja vitamiinid
      • Tulesiider ehk kanade immunsuse tugevdaja
      • Kanad ja umbrohi
    • Suled
      • Käharsulgsus
    • Munad
      • Haudemunade tervis
    • Kanatõud
      • Ayam Cemani
      • Booted Bantam ehk sulisjalgne bantam
      • Bulgarian Bantam ehk Bulgaaria Kääbuskana
      • Gà Đông Tảo ehk Dong Tao kana
      • Oravka kana
    • Tuvitõud
      • Säbarsulgne tuvi